Ma kõndisin metsa poole,
kus tume kohin ladvikus,
kui terava mure noole
nii saatis ta tihnikust.
Ju tabas see otse südame,
nõnda siis kõndisin ma,
eest leidsin vaid suve -
nii madala ja mõtteta!
Kuis sain ma üldse minna?!
Kuhu jääb siis töö?
Männi hõng lööb ninna...
kas tõesti juba öö?!
Pilkab taevas kuu:
"Sul ei olegi tööd!"
Vastan kibedalt muigel suu:
"Pole palju jäänud ööd!"
Ja nii ta käibki, eluke -
ärka, tööta, maga.
Mida muud küll teinud te,
ehk võite vastata?
Siis kõndisin kodu poole,
murest vaba ma.
Võisin jätta ma mure ja hoole,
ja linnulaulu kuulata -
küll on nii vaba ta!
Loodud: Märts 2011 Lisatud: 13:34 15-03-2011
|