Maa on valge ja ei teagi kust, 
tuli see talv - hirmus igatsus. 
Mu süda on raske, see on kergendus, 
sest kui oleks kerge poleks armastust. 

Nüüd loodus tärkab ja ilm on soe, 
käes on kevad, õnn põue poeb. 
Ma lendan ringi, sest olla on hea, 
ma olen ses kindel, et armun ma pea. 

Päike kiirgab ja meeletu kuumus, 
ma kõrben liivas - see'n tuline julmus. 
Nüüd keha on kuum, kuid vaimus on tuimus, 
mulle ei meeldi see, mis ümberringi toimub. 

Puud on raagus ja maa on must- 
see on sügis, nukker igavus. 
Ma otsin tühja - mõttetu olesklus, 
kuid jääda seisma, veel suurem mõttetus.