Oma rumalatest sinistest silmadest ma näen
üht neidu, nii võluvat ja kaunist.
Päev-päeva järel ootan, et koidaks uus päev,
et taas võiks sädemeid püüda Ta silmist.
Õhtuti kuulen oma südametukset,
mis taas kisendamas on Su järgi.
Vaevalt, vaevalt on vaikinud mu igatsuse nuuksed,
kui uus päev on õhtule asetamas pärgi.
Kui näen taas Sind, vaid lausuvad mu huuled:
"Oled kaunis!" - ei aususe eest andestust ma palu.
Justkui läbi ärkvel une Su naeru aeg-ajalt kuulen...
Soovin vaid, et Sa andeks annaksid mu valu.
*Mariale*
Loodud: Mai 2012 Lisatud: 22:59 13-05-2012
|