Päevi aina veereb õhtusse,
öine linn on jõulutulede kumas.
Igatsedes üksi vaatan taas kaugusse,
viibin mälestuses ilusas ent tummas.

Keset linna jõgi, üle jõe viib sild,
nukras lumesajus ohkan...kus oled Sa,
ma igatsen, ma armastan ju Sind?!
Ei tea...ei tea taevas, küll vaikib maa...