Kaua kaua olin vakka, 
kaua olin kurb ja tuim, 
nüüd siis lõpuks pihta hakkan 
haarand mind on miski tuhin. 

Kutsub hinge miski tunne, 
kutsub meelitavalt, tasa 
tuli südamesse, tuli unne 
aina enam seda tahan. 

Puudutus mind kaasa viiks, 
üks pilk mind joovastaks, 
õnnest nutta võiksin siis, 
mind igavesti rõõmustaks. 

Ah, kuis värisevad käed, 
õhkõrn mu unistus 
ehk ka kunagi veel näen 
Sind, mu haldjas, unistus...