Olen palavikku jäänud 
veri keeb ja süda kontrollile ei allu, 
kuhu küll on vihmasadu läinud 
ei jahuta ta enam minu hingevälju. 

Mis aura Sinu ümber küll hõljub? 
Ses nõiduslikkuses lummusest ma tardun, 
see ilu nii võimatuna tundub, 
mu hinge kutsub...hüpnoosiunne kandun.