Sa istud kuumas öös ja vaatad,
vaatad kaugele tühjusse.
Sa vaikid ja lehedki vaikivad,
nii, et valu peksab su rinnasse.

Sa istud kuumas öös ja vaatad,
vaatad ülesse taevasse.
Sa kuulad ja lehedki kuulavad,
mis mure on roomand Su hingesse.

Nii istud Sa öös ja uneled,
pilk tardund öösse ja tõsine.
Ta ammu on suikunud unele -
Su armastatud päikene.