Eile olin ma vaikselt ja rahus,
lasksin end kanda ma unede uttu,
mul oli hea, sest olid mu kaisus,
kahju, et öö vaid möödus nii ruttu.

Hommikul läksid ja viisid mu rahu.
Tule juba tagasi, tule palun ruttu!
Rohkem enam igatsust minusse ei mahu,
peitma pean kõik selle nukrasse nuttu.

Laulan nüüd ainult ma kurbasid laule,
mõtlen, et kuidas küll suhtud Sa musse.
Kas tuled Sa peagi ja suudled mind suule,
et hingaks ma välja ja hingaks taas sisse?