Sind esmalt nägin ma suvel,
sündis õnn vaikusest mu sees.
Süttisid tunded nii kaunid ja suured
...meis mõlemis, nii kuumad nagu leek.

Küll kaunis, nii kaunis oli kõik!
Tuli sügis ja meil oli hea,
Su embuses kõigest muust sai ükskõik,
oli hea, kui mu rinnale puges Su pea...

Saabus talv ja õhkas nii külmalt
ja korraga ohkasid ka Sa.
Siis keerasid selja ning vaikisid julmalt
ja kadusid siis üle maa.