Küünlavalge hämaruses üksik süda,
nukra viisi järgi õõtsub leek,
kaunist valu täis on tuba,
tunde raskuse all kustumas on leek.

Seinal varjuna see kauge ilu,
ilu, mis nüüd külmalt kõrvetab.
Seda kõike hellund süda ei talu,
hing kaasa tunneb, lohutab...