Üks unistus mul oli... 
nii habras ja õrn, 
et sellest vaid sosistada tuli, 
valjult kõneldes sai temast põrm. 

Kui fööniks tõusis ta tuhast! 
Nii tugev on see tunne, 
mis kannab seda, puhast 
taas mu ilusasse unne. 

Üks unistus mul on... 
nii võrratult ilus ja hea, 
millest süda küll murtud on, 
ent ta taas sest sosistab...