Mu kallis meri, 
nii kaunilt vahutavad lained, 
oleme vaid kahekesi, 
sina ja mu nukrad pained. 

Puhub külm tuul, 
ent mu südames on soe, 
ei enam loe miski muu, 
loeb tunne, mis mu hinge poeb. 

Sulle tulin südant puistama, 
hell valu mind siia tõi - 
oh, tead, ma armastan... 
see tunne mu jalust lõi. 

Kuid kas tunneb Tema sama? 
Kui ei, siis su embust vajan, 
mata mind lainete taha, 
nii, et mu valu loojanguil kajab. 

Kui siiski on vastus mu tundeile, 
siis palun oota veel kaua, 
luba õnne armunuile, 
küll siis eha a'al rõõmust sull' laulan!